Vaikses ookeanis ujumisest muidugi suurt midagi välja ei tulnud, see oli rohkem selline olelusvõitlus. Lained olid Eesti mõistes väga suured ja pisut isegi vägivaldsed.
Vee soolasuse üle ma väga ei kurdagi. Olin hullemaks valmis. Õnneks silma/ninna ei sattunud.
Seevastu Austraalia kevadine päike pleegitas terve päeva kenasti ja nüüd õhtul tundub, et minu kerged ettevaatusabinõud tasusid end ära. Peale näo ja natukese kaela väga midagi punane ei olegi. Üks teine siin ütles, et sellist piiratud päevitust nimetatakse "Joodiku päevituseks". Selle teise tegelase ulatusliku päävitustuse liigitaksin ma aga kategooriasse "Eestlase päevitus soojal maal" või isegi "Nii hea soe oli, lasin vähe silma looja, jäin vist magama..."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar