Story Bridge

Jätsin pärastlõunal CV-d-töökuulutused ja tegin vahelduseks midagi kasulikku. Käisin linnas niisama ringi ja vaatasin.

Bussipeatusest korjas mind üles üks "Not in service" ehk "Ei teeninda" buss. Bussijuhi-tädi tegi ukse lahti ja küsis, et kuhu ma minna tahan? Vastuse peale, et "kesklinna", ütles, et ronigu ma peale. Ja veel ütles, et maksta pole vaja, sõidan praegu graafiku väliselt, ise samal ajal kätt piletimasina peale pannes, et ma ei maksaks.
Pärast seal tühjas, eriti-ekspress bussis loksudes mõtlesin selle loo peale, mis mõnda aega tagasi Eesti ajakirjandusest läbi käis, kus bussijuht jättis koolilapsed tee äärde kuna neil polnud õpilaspileteid kaasas või midagi sellist. Siin tagurpidimaal jälle toimivad bussijuhid täpselt vastupidiselt harjumuspärasele ja korjavad tee äärest kõik lapsed üles. Siin peavad vist lapsed oma bussisõidu eest midagi maksma aga tihti juhtub, et koolivormides lastele ütleb bussijuht: "ei, ei, ärge makske, minge niisama".

Jalutasin läbi kesklinna Story Brige (silla) juurde. Avastasin üks päev varem, seal kandis kaubanduskeskusest tööd otsides, et päris ilus koht. Tegelikult siit paarsada meetrit eemal on vaateplatvorm aga päike oleks sealt täpselt pildile jäänud.
Niisiis Story Bridge. Ehitati 1935-1940. Sild on 777 meetrit pikk, 24 lai ja 74 kõrge. Kõrgus veepinnast umbes 30 meetrit (Kõpu tuletorn mahuks just parasjagu silla alla sambaks).
Ehitati ennekõike sellepärast, et "Suure depresiooni" ajal tööpuuduse käes vaevlevatele elanikele tööd anda.
Kuulsin, et silla värvmimiseks pidi kuluma 7 aastat. Seda ma ei küsinud, et kui mitmel töölisel.

Veel teadis kohalik eestlane rääkida, et silla värvimiseks kasutatav värv pidi eriti peen olema. Kui töölisel kogemata värvitilk "pintsli" pealt alla kukub, siis enne alla jõudmist muutub see väikesteks kummipallideks ja põrkab autode ja tee peale kukkudes, värvi jälgi jätmata.

Kalli raha eest saab ka päris üles, silla "katusele". Seal saab pika jalgsi matka teha ja alla vaadata. Kui ma õieti mäletan, siis vist maksab see matk katusele 3000 Eesti krooni ringis. 

Hoia vasakule!

Sellised suunavaid silte on Brisbane-is tee otsad, ristmikud-pöörangud täis, enamasti mõeldud küll autojuhtidele.
Huvitav, kas austraalased on hakanud kahtlema oma vasakpoolse liikluse õige-pidisuses? Ilmselt kardavad minusuguseid...