reede, 20. august 2010

Kaheksas päev

Isesõitvad autod

Autoga poodi minek. Omanik istub sõnagi lausumata kõrvale ja lubab mul sõita?
Mootor juba käib, juba tagurdab... Väga luks, kahtlemata - isetagurdav. Paistab, et Austraalia autod on kohati päris heade lisadega...
Auto sõidabki aga ometi mina ei sõida? Või sõidan?
Valepoole rooli nali on esimene kord ilmselt teistelegi väike elamus olnud. Sellele mõeldes tundub kõik loogiline: et noh, rool valel pool, mis seal ikka. Kõik ongi arusaadav, aga mitte vist kogu teadvusele või alateadvusele. Mõtlemine hakkab tööle ikkagi harjumuspäraselt, et kuna mina istun siin ja auto liigub, siis järelikult mina sõidan, vastutan jne... Ja üks osa peast ütleb: "kõik korras, istu ja vaata, äkki näed mõnda uut elukat". Teine osa ütleb: "Ei, sõidad, sõidad! Vaata nüüd teed... Aaa, miks sa valel pool teed sõidad?! Eee, miks kõik need teised autod valelt poolt vastu tulevad?!"
Ahjaa suunatule ning kojameeste kangid roolisamba küljes on ka vahetuses, nii et kokkuvõttes, kui sa siin päriselt sõidad, oled valel pool teed, istud kõrvalistuja kohapeal, lülitad reavahetuseks käima klaasipuhastaja ja parema käega avad käiguvahetuse asemel ukse...
Pildil on Austraalia isesõitvaid autod.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar