Tänane päev läks poes käimisele ja söögitegemisele. Tegime retsepti järgi kartuliputru. Austraalia kartulitest on lihtsalt äärmiselt keeruline teha kartuliputru...
Õhtul jalutasime Gapi (meie linnaosa) ümbruses seitsme-kaheksa kilomeetrise ringi.
Paaritunnise jalutuskäigu ajal ühtegi inimest ei kohanud, sest austraalased lähevad pühapäeva õhtul juba kella üheksast magama.
Pimedaks läheb siin kuuest. Tänavavalgustus põleb küll öö läbi, aga väljaspool valgustatud tänavaid valitseb kottpimedus.
Hansman ja Redback Ämblikud on siin minu peamised looduslikud vaenlased. Ma pole veel ühtegi kohanud, aga juttude ja kirjelduste järgi on minu päevad loetud.
Pidavat olema tavaline, kui näiteks vannitoas laiutab hommikul moosipiruka suurune ämblik, kes jõllitab vastu oma nööpnõelapea suuruste ja kes-teab-mitme silmaga, kui hambahari peos vannitoa ukse avad. Neile muide ei piisa ajalehest või ajakirjast - neile läheb vaja vähemalt mõnda paksemat ilukirjanduslikku raamatut või teatmeteost...
Õues ootavad jällegi väikesed ja mürgised tegelased. Redback ehk punaselja nime kandvaid ämblikke pidavat Brisbanei kandis vähem olema, aga nende hammustus seevastu ajavat kehvema tervisega inimesel hoopis hinge seest välja.
Tänasel jalutuskäigul näitas Margus ühte tänavalaternat, kus otsas elab üks suur ämblikuonu. Teda ei paistnud hetkel küll kodus olevat, aga nöörid, mis posti otsast alla rippusid, olid võimsad. Mingisugune pesa moodi asigi oli sinna ehitatud...
ma loodan et sul on seal enesekaitseks ilu- või teatmekirjandust võtta. Võin ruttu mõned Lenini kogutud teosed posti panna...
VastaKustutaMul siin nüüd esimesed 2 ämblikut nähtud aga need õnneks olid umbes nii väiksed, kui Eesti kõige suuremad. Ega need suuremad ka tulemata jää... mingi paksema raamatu peaks varuma küll. Seni oleme Marguse mingite arvutitükkidega hakkama saanud :P
VastaKustuta