Esimesel päeval, kui Brisbane-i rahvusvahelise lennujaama rongilt maha astusin ja Roma tänava rongi-bussijaamas Margust otsisin, tülitasid mind kaks neiut. Nendest esimene astus ligi kohe kui olin rongi väravatest läbi astunud ja küsis, et kuidas mul läheb ja kust ma tulen, mis mu nimi on. Ja lõpuks jõudis sinnamaale, et kus ma ööbin ja ega ma ei tea kohta kus temagi võiks ööbida jne... Ühesõnaga asi läks kahtlaseks. Vabandasin, et ma ei saa teda kahjuks aidata ja lasin kähku jalga.
Paari minuti pärast lugu kordus järgmise noore naisterahvaga. Teda jälle huvitas hirmsasti millist muusikat ma oma kõrvaklappidest kuulan ja edasi läks jutuajamine umbes nagu esimesegagi, ainult tema inglisekeel oli pisut liiga Austraalia moodi segane. See kõlab umbes sedasi, et võtad inglise-inglisekeele, kustutad kõik sõnavahed ära, ja siis loed seda poole kiiremini kui televiisorist tuleb. Igaljuhul ma ei saanud enamusest jutust midagi aru. Vabandasin tema juttu katkestades, et otsin oma sõpra ja pean minema...
Kui nüüd viiendal päeval rallibussi pealt Roma tänavas maha tulin ja tänavate võrgustikku valmistusin sukelduma, astus jällegi see sama esimese päeva teine tüdruk kusagilt rahvasummast välja, tervitas kättpidi ja küsis, et kes ma olen, kust ma tulen. Muusika, raamatute või lemmiklooma küsimusi seekord ei küsinud. Siis ma meenusin talle, kui ütlesin kes ma olen ja tma tulen. Ta rõõmustas, et tuttav nägu ja ütles, et tegeleb ikka selle sama asjaga mis eelmine kord... Millega see noor naisterahvas seal siis tegeles, jäigi mulle arusaamatuks.
Söök, riided ja tehnika on Brisbaneis natuke kallimad kui Eestis. Siin on sarnastel asjadel kohati väga erinevad hinnad .Nii et kaupu valides on kokkuvõttes võimalik elada enam-vähem Eesti hindade järgi. Kui Eestis valid kvaliteedi järgi, siis siin hinna järgi. Näiteks võib 1,5 liitri ilma gaasi ja lisanditeta veepudeli eest maksta 10 või 30 Eesti krooni. Mahladel on hinnavahe arusaadavam, aga samamoodi hinnad kõiguvad kõvasti. Näiteks kaheliitrise mahla võib osta 20 Eesti krooni eest, samas võib üheliitrise eest maksta ka 40 Eesti krooni. Ära märkimist väärib asjaolu, et siinsed mahlad ei tekita kõrvetisi - Eestis oli mul mahlade joomisega pidevalt häda sellega. Pealegi on siinsed mahlad maitsvamad, enamus nendest seisavad poe külmletis ja säilivusaeg vaid 3-4 nädalat.
Karastusjoogid on siin kallid. CocaCola pudeli eest küsitakse odavas toiudupoes $3.25 (~35,5 EEK)
Üks Austraalia dollar maksab umbes 11 krooni, nii et lihtne on hinnad ümmarguselt külmnega korrutada.
Brisbanei kesklinnas ja Gapi linnaosas on liiklusega seonduv hästi organiseeritud. Inimestel on käimiseks laiad teed, jalgratturitel oma teed, autodel ka ruumi piisavalt.
Jalakäijatel tuleb tee ületamiseks iga kord valgusfooriposti peal suurt nuppu vajutada ja paarikümne sekundi pärast antakse üle minemiseks võimalus. Jalakäijate roheline tuli põleb küll täpselt nii kaua, et üle tee jõuad minna aga rohkem polegi ju vaja...
Poed ja ärid on tihti ka maa all, nii et poest välja astudes, võid avastada end hoopis teiselt tänavalt.
Kui olin Eestis olles Margusega selgeks rääkinud, et saan siin Brisbaneis tema juures esialgu öömaja ja vähemalt mõnda aega elada, siis tundus mulle hirmutav elada sellises väikelinnas, kus elab rohkem inimesi kui Eestis.
Olles siin juba peaaegu nädala elanud, arvan, et päris mõnus vaikne linnake. Inimesed on tähelepanelikud, vähemalt rõõmsate nägudega ja siin tundub kõigil alati aega olevat.
Õhtul pimeda saabudes sureb kogu linn ühtäkki päris välja ja ärkab taas hommikul valguse saabudes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar