Üheksas päev

Mount Coot-tha

Brisbanei kesklinnast seitsme kilomeetri kaugusel asub 287 meetri kõrgune mäeke nimega Mount Coot-tha.
Vaade kesklinnale.

Austraalia "tuvi".  Otsib laudade alt turistidest maha kukkunud toidunatukesi ja käib niisama ringi.

Mental Road (Vaimne tee - nime mõtlesime ise)

Kui kohustuslikud pildid turistide vaateplatvormil olid tehtud, sai vähe ringi vaadatud, et mis ümbruskonnas veel huvitavat on.
Kohe juhataski lahke teeviit, lubades 1,7 km pärast kõiksugu vaatamiseks head & paremat. Väike lootus oli oma linnaosa näha, ning hakkasimegi astuma. Pärast paari-kolme kilomeetrit jalutamist polnud ei vaatamisväärsusi ega enam kindel, mis ees ootab. Kas veel paar kilomeetrit ja siis lõpeb tee lihtsalt ära või läheb siiski edasi kuhugi teadmata suunas?
Päike hakkas juba loojuma... Tee käis ikka endiselt üles-alla-vasakule-paremale ja ei kavatsenudki kusagile jõuda. Lootus lubatud vaatamist väärivale oli kustumas ja hakkasid tekkima mõtted, et ilmselt täna tuleb siit jala koju minna.

Natukene aega enne päikeseloojangut nägime puude ja põõsaste vahelt siiski ka oma linnaosa ära.

Oli selge, et ühegi bussiga siit mäe otsast enam alla ei saa ja tuleb ise leida õige tee. Leidsingi ühe väikese tee, mis paistis Marguse arvates just õige. Vähemalt läks õigelt poolt mäge alla ja kuna meie linnaosa tänavad paistsid, oli raske hakata minema mööda suurt teed teisele poole.
Nagu arvata võib, viib suvaline tee suvalisest kohast suvalisesse kohta või ei vii üldse kuhugi. Nii et mäest alla käimise asemel viis tee meid allakäigule...
Pärast seda, kui olime hulga aega raisanud, Margus oma telefoni ära kaotanud (mille me hiljem siiski usside ja krokodillide käest tagasi kauplesime), otsustasime, et elu on veel elamist väärt ja jätkasime mööda suurt teed teadmata suunas.

Läks pimedaks. Tee käis endiselt vinka-vonka aga nüüd õnneks enamasti mäest alla. Natukene rikkus tuju pidevalt pimedast metsast kostuv ragistamine ...
Pärast igaviku pikkust pimedat hakkas lõpuks kurvi tagant valgus paistma ja tundus, et oleme päästetud... Aga oh häda - teerist! Valida tuli kolme tee vahel. Viskame näppe, et mis suunas edasi astuda - natukene siiski aitas telefon  ka otsustada.

Koju jõudsime veel samal kuupäeval.
Pildil Google Map-ist võetud teekond (kaardi järgi liikusime alt üles).

Kodu lähedalt vaade Mount Coot-tha-le.